EstRus
Loomise idee

Elav ÕluKuidas tekkis elava vaadiõlu kaupluste idee.

Kohe alguses olgu märgitud, et kõik siin toodud mõtted on minu isiklikud arvamused ning ei pretendeeri „viimase instantsi tõe" nimetusele.
Alguseks ütlen, et olen tõeline õllesõber ning tarbin seda sageli ja naudinguga. Veel hiljuti otsustasin oma vahuse lemmikjoogi kvaliteedi üle ainult maitsepungade abil. Olles võtnud mõned esimesed lonksud õlut, ütlesin: „Jah, see on hea õlu" või vastupidi. Ma ei mõelnud kunagi, millist õlut ma parajasti maitsesin: pastöriseeritud, säilitusainetega, toidulisanditega või filtreerimata õlut. Eeldasin, et kui pudelile on kirjutatud „õlu", siis nii see ka on.

See jätkus, kuni ma külastasid Saksamaad ja sellist toredat üritust nagu Oktoberfest. Proovisin seal kümmekonda õllesorti. Ei saa öelda, et need kõik mulle meeldinud oleksid, aga üks on kindel: hommikune tunne eelmise päeva degusteerimisest oli hoopis midagi muud. Ma ei mõtle siin pohmelust ja peavalu. Ei tohi unustada, et õlu on alkohoolne jook kõigi sellest tulenevate tagajärgedega, seetõttu peab seda ka doseerima vastavalt vanusele ja organismi isiklikule vastupidavusele. Antud juhul tahan rääkida neerude ja mao hommikusest funktsioneerimisest. Niisiis, Saksamaal ei tekkinud mul õhtul joodud õllest hommikul halba enesetunnet seljas (neerude juures) ja ka magu ei käitunud nagu solvunud jõmpsikas. Eestisse naastes ja mulle siin meeldinud pastöriseeritud õllesorte tarbides olid mul jälle needsamad ebameeldivad hommikused enesetunded, kuigi olin õllejoomisega mõõdukas olnud. Siis hakkasingi endalt küsima: miks? Kas tõesti Eestis tehakse õlut ebakvaliteetsetest toorainetest? Minu meelest on asi ikkagi muus: Saksamaal jõin ma ainult pastöriseerimata õlut. Siin võiks pikalt arutleda pastöriseerimata õlle kasulikkuse või kahjulikkuse üle, aga sellele pühendan mõne teise jutu. Praegu märgin ära, et kuni 80% Saksamaal tarbitavast õllest on pastöriseerimata. Iga endast lugupidav bavaarialane (just seal ma tookord käisin) tunneb uhkust pruulimiskoja üle, mis asub tema kodust kvartali kaugusel, ning tarbib just selle pruulija õlut. Need pruulimiskojad põhimõtteliselt ei pastöriseeri oma toodangut ja paljud ka ei filtreeri seda. Selleks pole vajadust, sest toodang realiseeritakse pruulimiskoja lähedal ja õlle säilivusaega pole vaja hukutava pastöriseerimise teel pikendada.Elav Õlu
Seega võib öelda, et Saksamaal on pastöriseerimata ja filtreerimata õlut väga lihtne saada, sest pruulimiskoda asub kodu lähedal. Natuke statistikat: Bavarias on 12 miljonit elanikku ja 5000 pruulimiskoda! Aga meil Eestis? 1,4 miljoni elaniku kohta kuni 5 pruulijat. Milline erinevus! Meil saab elavat õlut ainult baar-restoranis Beer House või siis otse pruulija käest. Aga iga kord, kui tahan klaasi õlut juua, ei lähe ma ju restoranisse ja ammugi mitte 100-200 km kaugusele pruulija juurde. Siit tuleneb kurb järeldus: elava õlle osakaal kogu tarbitava õlle hulgas on alla 1%. Sellist statistikat küll ei tehta, aga selle üle saab otsustada pastöriseeritud ja pastöriseerimata õlle tootjate müügimahtude alusel.
Kokkuvõttes jõudsin järeldusele, et Eestis ei ole õllevalikut. Elavat õlut pole saada, kuigi on olemas õllepruulijad, kes just filtreerimata ja pastöriseerimata vahujoogiga tegelevad...
Nii tekkiski idee ja arusaam sellest, et ka Eestis on vaja kauplusi, kus müüdaks elavat õlut.
Austusega õlle vastu, Teie Elav Õlu!